Ventilatsioonikanalite puhastuse intervall oleneb ventilatsiooni süsteemist ja hoone asukohast. Sunventilatsiooni puhastuse intervall võiks olla 3-8 aastat- sõltuvalt torustiku mustusest. Loomuliku ventilatsiooni puhastuse intervall võiks olla 8-15 aastat. Köögi ravakanalite puhastuse intervall on 3 kuud- 1 aasta.
Sundventilatsiooni puhastuse intervall on soovituslikult 5 aastat.
Intervall on 3 kuud kuni 1 aasta. Oleneb köögi seadmetest ja köögi kasutuse aktiivsusest. Näiteks lahtise tulega grilli puhul võib juhtuda, et puhastada on vaja iga 3 kuu tagant. Köögi vantilatsiooni puhastus on ka tuleohu kohapealt kõige suurem oht. Samuti kontrollib Päästeamet seda kõige rohkem.
Sundväljatõmbega ventilatsiooni soovituslik puhastusvajadus on 8-10 aastat.
Loomuliku ventilatsiooni soovituslik puhastuse intervall on 10 aastat.
Ventilatsioonikanalite puhastuse hind sõltub objekti iseloomust. Hinta mõiutavad tegurid on näiteks: milline ventilatsioonisüsteem hoones on kasutusel; kui suur on hoone põrandapindala; kui palju on ruumides õhujaotureid; millised õhujaourid/plafoone on kasutusel; kui kõrgel on ventilatsioonitorustik põrandast; milline on ligipääs ventilatsioonitorustikul; KUI PALJU ON VAJA PAIGALDADA PUASTUSLUUKE. Juhul, kui on vajadus ventilatsiooni puhastuse järele võta ühendust proffessionaalidega ja nemad juba oskavad küsida õigeid küsimusi millel tähelepanu pöörata. Kogemusest võime öelda, et odavaim puhastuse pakkumine ei ole kindaslasti parim. Sest reaalselt tuleneb puhastuse hind tööajast. Ehk iga objektil olev torustik on vaja läbi harjata.
Köögi rasvakanlite puhastus on tavaventilatsiooni puhastusest natukene erinev töö. Rasvakanlite puhastuse hind tuleneb torustiku pikkusest; kubud kogusest ja suurusest; ning väljatõmbemootori suurusest ja asukohast. Samuti mõjutavad hinda kemikaali kulu ja muud kulud(köögi kinnikatmine; tööde teostamise aeg) mis selguvad juba objekti ülevaatuse käigus.
Filtrtie hinnad algavad paarikümbest Eurost. Mõningad filtird n. HEPA filtird on tavafiltritest oluliselt kallimad.
Ventilatsioonisüsteem alarõhustatakse alarõhuseadmega. Vajadusel suletakse kõik ventiilid/plafoonid/õhujaoturid, et tõmme saadakse ühte kanalisse korraga. Pärast alarõhustamist kanalid puhastatakse pöörlevate harjasmasinatega harjates vähemalt 2 korda, pärast mida lahti tulnud mustus ja tolm liigub Alarõhuseadmesse. Kuhu see vajadusel ka jääb. Pärast toru puhastust pestakse ventiilid ja kontrollitakse tihendid. Pärast torustiku puhastamise puhastatkse ventilatsioni agrekaat (agrekaadis puhastatakse soojusvaheti- mis tavaolukorras on üsnagi tolmune) ja tavaolukorras vahetatakse filtrid. Seadmete tiivikud ja labad pestakse. Pärast puhastust väljastatakse Ventilatsioonisüsteemi puhastustööde AKT. Aktist selgub olukord süsteemis enne ja pärast puhastustööd. Akt peab sisaldama fotosid, paigladatud puhastusluukide asukohti joonisel ja objektil. Tööde lõppedes nõuab korralik firma koos tellijaga süsteemi kontrolli. Eesmärk on kontrollida süsteemi puhtust pärast töid. Tellija kontrollib süsteemi 5-est vabalt valitud kohast. Pärast ventilatsioonipuhastust on mõistlik teha objektil süsteemi häälestamine (õhuhulkade mõõtmine).
Loomulik ventilatsioon on suurmias osas nõukogude ajal ehitatud paneelmajades. Õhk pääes ruumidesse akende ja uste ebatihedustes ning liigub välja tavaliselt „märgadest ruumidest“. Probleem on paneelmajades millel on paigaldatud plastikaknad- aknad on õhutihedad ja ruumidesse ei pääse enam õhk. Tegelikuuses puudub ventilatsiooni siis üldse – juhul, kui ei ole paigaldatud värskeõhu klappe. Õhuvahetus toimub tänu temperatuuride vahele.
Kogu õhuvahetus toimib samal põhimõttel nagu loomuliku ventilatsiooni puhul, kui katusel on väljatõmbemootor mis kontrollib õhu liikumist. Sellised ventilatsioonisüsteemi on tavaliselt uutemates kortermajades.
Sundventilatsioon viib hoonest välja palju sooja õhku. Sundventilatsiooni puhul on nii sissepuhe kui ka väljatõmme kontrollitud seadmega, väljaminevast õhust kasutatakse ära soojus mis juhitakse läbi soojusvaheti sissepuhkesse.
Jah. Ventilatsioonikanalite puhastus on nõutav Päästeameti poolt (www.riigiteataja.ee/akt/130122011039). Samuti on ventilatsioonikanalite puhtus oluline siseõhu kvaliteedi mõjutaja. Ventilatsioonikanalite sisepind on u 10% kogu hoone põrandapinnast. Tuleohutuse kohapealt on oluline, et torustikus ei oleks süttivat tolmu ja rasva.
Ventilatsioonikanalite sisepinnale koguneb ajapikku rohkesti tolmu mis on heaks kasvupinnaseks erinevatele mirkoobidele (Hallitus, erinevad viirused). Samuti takistab tolm torustikus ventilatsioonisüsteemi normaalselt tööd(suurenevad takistused). Kütva süsteemi puhul ei saa andurie enam adekvaatset infot ning selle tulemusena kulutatakse energjat. Mustad sissepuhkekanalid alandavad oluliselt siseõhu kvaliteeti. Tolmused väljatõmbekanalid tõstavad oluliselt tulekahju riski (kanali pinnale ladestunud tolm süttib hetkega ning tulekahju levib kogu hoones palju kiiremini)
Jah Esineb ja väga suuri. Ventilatsioonikanalite puhastuses on kõige olulisem kvaliteet. Sest kui näiteks 10% kanalitest jääb puhastamata siis liigub tolm ikkagi kogu süsteemi ning puhastustööd võib lugeda ebakvaliteetseks. Töövõtja valikul on olulisteks kriteeriumiteks kogemused ja olemasolevad seadmed. Vantilatsioonikanalite puhastusseadmed on suhteliselt kallid. Ning lajas laastus võib öelda, et igale süsteemile on vaja erinevaid seadmeid. Kindlasti ei saa ventilatsioonipuhasust tellida hinna põhiselt, sest puhastada on vaja kogu süsteem mitte ainult kiendile nähtavad torustiku otsad! INFO: Üks Ventilatsioonipuhastuse meeskond suudab päevas puhastada keskmiselt 250 meetrit vantilatsioonitorustikku.
Desinfitseerimise on vaja juhul kui hoones esineb haisu/lõhna probleeme. Samuti kui on oht, et kanalites on mikroobi-, hallituse või bakterikahtlus. Desinfitseerimine toimub vastava seadmega kus kanalisse viiakse „uduna“ kemikaal mis imetakse kanalitest alarõhuseadmega välja.
Töid tegeval ettevõttel peab olme üldriski kindlustus.
Jah. Juhul, kui kanaleid ei ole kaua puhastatud võib seal sisalduvas tolmus välja areneda hallitus.
Vajalik inimressursi vajadus tuleneb objektis ja objekti iseloomust. Tavaliselt on brigaadis 2 töömeest.
Tavajuhtudel on see tõesti nii. Ehk pakkumises esitatav number on kliendile lõplik.
Filtreid on vaja vähetada vähemalt kaks korda aastas.
Ventilatsioonisüsteemi plafoone ja õhujaotureid ei tohi ise kindlasti sulgeda ja avada, sest õiged õhujaotused on paika pandud spetsilaistide poolt. Õhujaoturid on reguleeritud vastavalt ruumi suurusele ja vajadusele. Juhul, kui õhuhulkasid muudetakse ei ole ruumi õhuvahetus kvaliteetne ja piisav. Samuti võib mõningate õhujaourite reguleerimine viia olukorrani, kus kogu hoones ei tööta õhuvahetus nii nagu see on projektis ette nähtud.
Probleem mustade ventilatsioonikanalites seines selles, et seda märkate alles mõninga aja pärast. Juhul, kui ventilatsioonisüsteem on must avaldub see inimesl näiteks silmade ja limaskestade kuivuses. Väsid siseruumides kiiremini jne. Fakt on, et tänapäeval veedavad inimesed siseruumides juba üle 80% oma elust.
Kindlasti mitte- kanalid on vaja puhastada pärast remonti. Ehitusstandarditest tulenevalt on vaja ventilatsioonikanalid puhasta enne hoone kasutuselevõttu. Seda nõuavad Eestis juba aina rohkem tellijad. Samuti nõuab seda oma objektidel Riigi Kinnisvara AS.Kui palju maksavad ventilatsiooniseadmete filtrid? Filtirte hinnad algavad paarikümbest Eurost. Mõningad filtird n. HEPA filtird on tavafiltritest oluliselt kallimad.